Mina, kübaramoor, olles peast veidi udune kübarate kandmisest, tõotan : Kanda kübarat kulumiseni ja alles siis peast võtta. Panna ilustuseks paabulinnusulg, rotisaba või kärbsevõrk. Pidada ülimaks kübara värviks potisinist ja vanduda talle truudust. Klubi presidenti alati tervitada esimesena ja kutsuda teda proua presidendimooriks. Kiita teise moori kübarat isegi siis, kui see panni meenutab.
Kui lind kübarale lirtsatab, seda mitte maha pesta, sest see toob erilist õnne. Laulda alati kokkutulekutel kübaramooride hümni. Antud lubaduste mittetäitmisel tabagu mind nõdrameelsus, mille tagajärjel hakkan kandma roosat suusamütsi, katkiseid võrksukke ning kirsasaapaid...